Eesti Nõukogude Liidu kosmosetehnika näitustel laias maailmas

Üles  Tagasi  Edasi

NSVL TA juurde oli asutatud näituste nõukogu, mida NL lõpuaegadel juhtis akadeemik Pjotr Kapitsa poeg Sergei Kapitsa, samuti akadeemik. Ja kuna tuleb tunnistada, et kosmosetehnika oli üks vähestest tehnikaaladest, mis NLs oli väga heal tasemel, siis peaaegu igal aastal korraldati mingis välisriigis kosmosetehnika näitusi. Enamasti olid seal näitustel esindatud rakettmootorite, satelliitide ja kosmoselaevade maketid. Arusaadavalt ei lubatud näitustele giidideks (ametliku nimega stendistideks) asjatundjaid, vaid inimesi, kes küll oskasid eksponaatidest küllalt palju rääkida, kuid ei teadnud asju detailselt. Nii valiti võrdlemisi palju stendiste füüsikute ja astronoomide hulgast, kusjuures üheks valiku kriteeriumiks oli vastava riigi keele oskus. Nii leiti meie instituudist H. Eelsalu, kes valdas vabalt vene, inglise, saksa, prantsuse ja soome keelt ja kui 1973.a. korraldas näituste nõukogu NL suure kosmosetehnika näituse Helsinki Messuhallis, siis kutsuti ta sinna stendistiks. Ilmselt jättis ta näituste nõukogu inimestele väga hea mulje oma keeleoskuse ja äärmise korrektsusega, sest kui 1976.a. planeeriti veel suurem näitus Delhis, kus kosmosetehnika oli aukohal, siis palus näituste nõukogu meilt Astrosoveti kaudu sinna inimest. Kuna samal aastal pani T. Viik maha teadussekretäri ameti, mida ta oli pidanud pea kuus aastat, siis otsustasid direktor V. Unt ja teadusdirektor L. Luud premeerida teda sõiduga Indiasse. Moskvas selgus aga, et T. Viik on määratud hoopistükkis näituse kosmosetehnika osakonna juhatajaks. Tema üheks eredamaks mälestuseks on pilt, kuidas äärmiselt pikatoimeline seebu vedas näitusehalli Kuukulgurit!

Siis oli tee juba lahti ja riburada pidi käisid näitustel E. Saar (Barcelona 1976, Caracas 1978), T. Viik (Los Angeles 1977, Kopenhaagen 1983, Melbourne 1984-1985), P. Kalv (Helsingi 1984), U. Hänni (Yokohama 1989, Waalwijk 1986, Helsinki 1984), A. Kallis (Memphis – Cincinnati - Kansas City 1988, Kopenhaagen 1990).

Suur osa neist näitustest korraldati koos NSVL Tööstus- ja Kaubanduspalatiga, kuid mõned olid puhtalt akadeemia korraldatud, nagu näiteks kosmosetehnika näitus Melbourne'is.