Polaaruuringud

Charles  Villmannil õnnestus luua head suhted Arktika ja Antarktika instituudiga Leningradis. Ta püstitas ülesande vaadelda helkivaid ööpilvi Antarktikas ja saavutas kümmekonna eestlase osavõtu Nõukogude Liidu ekspeditsioonidest sinna aastatel 1965-1985. Rasketes tingimustes talvitumisele meelitasid suhteliselt kõrge palk, võimalus külastada välissadamat (Las Palmas) ja alguses ka autoostuluba. Täideti ka meteoroloogi ülesandeid, mis hiljem muutuski põhitööks. 1965 olid ööpilvede patrullvaatlused kavas tervenisti kolmes NL polaarjaamas, lisaks alustas Enn Kreem vaatlusi juba  ekspeditsioonilaeva Ob pardalt Atlandi ookeani ületamisel. Antarktikas käisid ära Enn Kreem (1965-1967, 1968-1970), Reino Eller (1966-1967), Rein Randmets (1967-1969, 1971-1972, 1974-1976), Jaak Lembra (1971-1972), Jaan Ojaste (1969-1971), Vello Park (1972-1974, 1976-1977, 1977-1979, 1981-1983). Viimane kannatas erakordseid raskusi 1982 Vostoki jaamas, kui tulekahjus hävis elektrijaam.