Tartu Observatooriumil nagu heal lapsel ikka on olnud mitu nime. Saanud sündimisel nime Tartu Ülikooli Tähetorn (vene ja saksa keeles küll natuke teistmoodi) pidas see nimi vastu kuni 1947.aastani. Siis moodustati põhiliselt tähetorni baasil Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut, mis koosnes vaid kahest sektorist ja umbes 30 töötajast. Tegevuse põhisuundadeks olid astronoomiliste ja geofüüsikaliste probleemide uurimine. Kuid töötajate vähesus, instituudi laialipillatus – asuti viies erinevas kohas, matemaatika ja teoreetilise mehaanika uurimise ebaotstarbekus – samade probleemidega tegeldi ka ülikoolis, - kõik see viis lõpuks selleni, et 9. oktoobril 1952 instituut reorganiseeriti ja nimetati ümber ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudiks (FAI). Samal aastal moodustas Feodor Klement instituudis luminestsentsi laboratooriumi. Seda sündmust võib lugeda tahkise uurimise alguseks Tartus.
Kakskümmend üks aastat elasid füüsikud ja astronoomid sõbralikult ühe perena, kuid selle aja jooksul oli instituut tundmatuseni muutunud.
 |
| ENSV Teaduste Akadeemia Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudi peahoone Tõraveres instituutide lahutamise aegu. |
Kasvas uuritavate teemade arv, aga samuti ka töötajate arv - ligi 15-kordseks. Teadlaste kvalifikatsioon oli tõusnud ja paranenud oli taristu olukord. Instituudi juhtimise muutis ebamugavaks asjaolu, et astronoomid olid Tõraveres ja füüsikud Tartus.
Tegelikult muidugi oli FAI Karl Rebase sõnade kohaselt elanud juba alates 1960ndate aastate algusest kvaasisõltumatuse seisundis pärast seda, kui astronoomid, geofüüsikud ja geodeedid Tartust Tõraverre värskelt valminud uude observatooriumihoonesse hakkasid kolima.
Edasi oli asjaajamine lahendatud nii, et füüsikapoolel oli oma teadusdirektor, kellel oli voli füüsikapoolt juhtida, sh käskkirju alla kirjutada, lähetusse saata, puhkusele lubada jne. Kuid kui mõned dokumendid nõudsid instituudi direktori allkirja, siis tuldi Tartust Tõraverre A. Kipperi jutule, kes esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti käis Tõraveres. Mitmete ühist huvi pakkuvate probleemide puhul kogunes nn suur direktsioon koosseisus direktor, mõlemad teadusdirektorid – nii Tartust kui Tõraverest, ja mõlemad teadussekretärid. Koguneti tavaliselt vanas tähetornis Tartus. Arutati mitmesuguseid probleeme, meeles on füüsikainstituudi ehituse finantseerimise küsimused, kus arvud läksid nii suureks ja Tõravere poole algaja teadussekretär imeks pani, et miljoneist niisuguse igapäevasusega räägiti.
Instituudi nõukogu oli samuti ühine.
 |
| ENSV Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudi hoone Tartus 1973. aastal. |
Kuulati nii kokkuvõtteid valminud doktoritöödest kui viidi läbi konkursse ja nn taasvalimisi. Need koosolekud toimusid enamasti Tõraveres ning hiljem, kui ZBI maja Ränil valmis sai, siis nende fuajees. Seal toimus ka FAI teadusnõukogu viimane koosolek. Niisiis taotles FAI enda reorganiseerimist, nii et füüsikud ja astronoomid jätkaksid arenemist eraldi instituutides. Eraldumise protsess kestis kaua, kuid 1. oktoobril 1973 alustasid iseseisvat elu ENSV TA Füüsika Instituut (FI) Tartus ja ENSV TA Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut (AAI) Tõraveres.
Huvitava detailina siinkohal tuleks märkida, et FAI-d oli autasustatud Punalipu ordeniga ja reorganiseerimisel kerkis üles küsimus, kummale instituudile see jääb. Eestimaa Kommunistliku Partei Tartu Linnakomitee otsustas pärast mõningast kaalumist jätta see AAIle väitega, et füüsikud saavad nagunii endale uue ...