| • | 1632 - 1710 – Tartu Ülikooli eelkäijates Academia Gustaviana ja Academia Gustavo-Carolina õpetatakse astronoomiat. |
| • | 1802 -1918 – taasavatud Tartu Ülikoolis rajatakse Toomemäele tähetorn, kus F.G.W. Struve alustab regulaarseid astronoomilisi vaatlusi. 1824 – saabub Tartusse tolleaegne maailma suurim akromaatiline Fraunhoferi refraktor, millega Struve mõõdab ühena esimestest tähe kauguse Maast. 1865 – alustab A. Oettingen süstemaatilisi ilmavaatlusi. 1885 – avastab E. Hartwig supernoova Andromeeda udukogus. |
| • | 1918 - 1947 – astronoomiat õpetatakse eestikeelses Tartu Ülikoolis. 1922 – E.J. Öpik määrab esimesena Andromeeda udukogu kauguse Päikesest. 1924 – E.J. Öpik hakkab avaldama Tähetorni Kalendrit, 1938 – E.J. Öpik annab lahenduse ühele täheevolutsiooni põhiprobleemile, näidates, et punased hiiud tekivad peajada tähtedest. |
| • | 1947 - 1949 – 1. jaanuaril 1947 moodustatakse ENSV Teaduste Akadeemia raames Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut, kus töötavad ka astronoomid, hiljem liidetakse meteoroloogia observatoorium, kuid matemaatika ja teoreetilise mehaanika valdkond läheb Tartu Ülikooli. Instituudi direktoriks saab matemaatik Arnold Humal. |
| • | 1950 - 1963 – Direktoriks saab Aksel Kipper; 9. oktoobrist 1952 nimetatakse asutus ümber - Füüsika ja Astronoomia Instituudiks (FAI). 1953 – G. Kusmin avaldab tähesüsteemide kolmanda liikumisintegraali teooria. 1958 a algab ehitustöö Tõraveres uue teaduskeskuse loomiseks, alustatakse 1.5 m telekoobi projekteerimist, esimesed teadlased kolivad majja 1961. Aktinomeetriajaama baasil moodustatakse atmosfäärifüüsika sektor, mille juhatajaks saab Juhan Ross. |
| • | 1963 - 1973 – 14. septembril 1964 toimub Tõraveres observatooriumi pidulik avamine, paigaldatakse esimene 50-cm teleskoop, ehitatakse 1.5 m teleskoopi (alustab vaatlusi 1975). Valminud aktinomeetriajaam läheb peagi ilmateenistuse alluvusse. 1967 – esimesed suured teadussaavutused: Nõukogude Eesti teaduspreemia planetaarsete udukogude pideva spektri seletamise eest saab A. Kipper; 1972 – sama preemia G. Želninile maakoore vertikaalsete nihete uurimise eest Eesti aladel. Ehitatakse asula teadlastele. |
| • | 1973 - 1985 – 1973 – Füüsika ja Astronoomia Instituut jaguneb Füüsika Instituudiks asukohaga Tartus ning Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudiks, asukohaga Tõraveres. 1974 – moodustatakse astrofüüsika erialanõukogu kandidaadiväitekirjade kaitsmiseks. Direktorina asub tööle Väino Unt. 1977 –saab Ch. Villmanni juhitud töörühm koos nelja kosmonaudiga Nõukogude Eesti teaduspreemia helkivate ööpilvede uuringute eest. 1977 – toimub rahvusvaheline sümpoosion “Universumi makrostruktuur”; 1978 – A. Sapar osaleb NASAs atmosfäärivälistes vaatlustes satelliidil IUE. 1982 a saab J. Einasto poolt juhitud töörühm Nõukogude Eesti riikliku teaduspreemia Universumi struktuuri uuringute eest. |
| • | 1985 - 1995 – 1985 – direktoriks saab Tõnu Viik. Toimub ulatuslik koostöö Soome ja Karjalaga taigavööndi metsade energia- ning massivahetuse uurimiseks. 1985 – eraldub atmosfäärifüüsika sektorist biofüüsika sektor, selle juhatajaks saab A. Laisk. 1991 – AAI saab internetiühenduse; 1992 – moodustatakse AAI ja Tartu ülikooli kosmoloogia, biogeofüüsika ning dünaamilise meteoroloogia ühisõppetoolid, mida asuvad juhtima J. Einasto, T. Nilson ja R. Rõõm. 1992 – AAI organiseerib rahvusvahelise kiirguskonverentsi Tallinnas; 1993 – suurte muutuste tõttu riiklikus teadus- ja arendustegevuses muudetakse observatooriumi struktuuri. Toimub konkurss ja tööle järele jääb vaid kolmandik varasemast personali teaduslikust koosseisust. |
| • | 1995 - 2010 – 21. septembrist 1995 kannab asutus nime Tartu Observatoorium. 1997 – J. Einasto esitab Universumi makrostruktuuri teooria; 1998 – saab J. Einasto juhitud töörühm Eesti Vabariigi teaduspreemia täppisteaduste alal; 1999 – direktoriks saab Laurits Leedjärv. 2001 – luuakse esimesed Eesti teaduse tippkeskused. Taimkatte kaugseire töörühm osaleb Alus- ja Rakendusökoloogia Tippkeskuses. 2002 – alustab Tõraveres tööd AERONET võrku kuuluv NASA päikesefotomeeter aerosooli optiliste omaduste mõõtmiseks; 2003 – J. Einasto saab Eesti Vabariigi teaduspreemia elutöö eest. 2003 – ilmub Viivi Russaku ja Ain Kallise koostatud Eesti kiirguskliima teatmik. 2008 – võetakse vastu uus Tartu Observatooriumi arengukava, kujunevad ideed peahoone renoveerimiseks ja teadusaparatuuri moderniseerimiseks. Projekteerimisega alustatakse 2009. |
| • | Alates 2010 1. aprillist on direktoriks Anu Reinart. Algab peahoone renoveerimine, mis lõpeb sissekolimisega 2012. a. kuid tööd laborites ja külastuskeskuses kestavad kuni 2014. Algavad ka esimesed teaduskoostööprojektid Euroopa Kosmoseagentuuriga nii astronoomia kui optilise radiomeetria valdkonnas. Suur osa teadusaparatuuri hangitakse Euroopa Strktuurifondide ja rahvusvaheliste projektide toel. 2011 – alustab tööd koos Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudiga moodustatud tippkeskus Tumeaine (astro)osakeste füüsikas ja kosmoloogias; 2012 – J. Einasto saab V. Ambartsumjani preemia; 2013. moodustakse kosmosetehnoloogia osakond, mida juhib Tartu Ülikooli dotsent M. Noorma. Eesti valitsus alustab läbirääkimisi liitumiseks Euroopa Kosmoseagentuuriga tähtajaga 2015 september. |
| • | 2014 a septembris täitub 50. a Eesti kosmosekeskuse ametlikust avamisest Tõravere mäel. |
|