 |
| Friedrich Georg Wilhelm Struve |
Ajalooürikutest selgub, et järjepidev professionaalne astronoomia sai Eestis alguse 19. sajandi esimestel aastatel, kui taasavati Tartu Ülikool ja ehitati tähetorn. Muidugi tegeldi Eestis astronoomiaga ka enne seda, sest juba rootsiaegses ülikoolis ôpetasid astronoomiat professorid P. Schomer, J. Erici, J. Schelen, S. Dimberg ja C. Quensel ning Tallinna gümnaasiumis veendunud Koperniku ôpetuse pooldaja G. Himsel, rääkimata sellest, et S. Dimberg luges ülikoolis Newtoni “natuurfilosoofia matemaatiliste printsiipide analüüsi” juba üheksa aastat pärast Newtoni pôhiteose ilmumist. Läks veel 15 aastat, enne kui Uppsalas sama kaugele jôuti.
 |
| Lamberti maja. |
Siiski vôime öelda, et alles 1802.aastal, kui Tartu Ülikool kutsus äsja sisseseatud astronoom-observaatori ametikohale kohaliku kooliôpetaja ja organisti E.C.F. Knorre, algas professionaalne astronoomia Eestis.
Kuna ükski enesest lugupidav ülikool ei saanud olla ilma observatooriumita, siis rektor G.F. Parroti eestvedamisel koostati eelprojekt tähetorni ehitamiseks ja 1804. aastal kutsuti ülikooli matemaatikat ja astronoomiat ôpetama J.W.A. Pfaff.
 |
| Friedrich Georg Wilhelm Struve oluline panus kaksik- ja mitmiktähtede uurimisse: raamat Mensurae micrometricae. |
Knorre tellitud vaatlusriistade ärapaigutamiseks üüris Pfaff nn. Lenzi majas (Poe ja Rüütli tänavate nurgal asunud maja pole säilinud) pööningukorruse, kus 1. juunil 1805 alustas tööd esimene Tartu astronoomiaobservatoorium. Pfaffi abilisteks olid tudengid K. Williams ja M.G. Paucker ning jurist, ôigusteaduse doktor H. Ch. Schumacher. Pauckerit vôib nimetada esimeseks tôeliseks Eesti geodeediks, sest Emajôe sängi kaardistamiseks rajas ta Eesti esimese triangulatsioonivôrgu. Tartus koduôpetajana töötanud Schumacheri elu muutus pärast Tartust lahkumist kardinaalselt, sest ta vôttis vastu observatooriumi direktori ametikoha Altonas - samas linnas, kust on pärit F.G.W.Struve.
Lenzi majja jäädi 1807.aasta juunikuuni, kui saabus Dollondi passaažiriist. Seda 8-jalast instrumenti Lenzi majas tööle saada oli ruumipuuduse tôttu vôimatu. Hakati otsima uut ruumi ning see leitigi suure astronoomiahuvilise, Tartu majaomaniku A. Lamberti abil.
 |
| Tartu tähetorn 1827. a. gravüüril. |
Ülikooli generaalplaan nägi aga ette uue tähetorni ehitamist. Ülikooli arhitekt J.W. Krause oli koostanud projekti Gotha, Göttingeni ja Uppsala observatooriumide eeskujul ning uus tähetorn valmiski ja vôeti vastu 1810.a. lõpul, kuid ta oli instrumentidest kaunis tühi ja vastuvôtukomisjonis polnud enam mitte ainsatki astronoomi - Pfaff oli lahkunud ja Knorre surnud.
 |
| Fraunhoferi refraktor. |
Alles järgmisel aastal sai uueks observaatoriks Paucker. Kuigi samal, 1811.a. valiti matemaatika- ja astronoomiaprofessoriks J.S. Huth, ei toonud see muutusi uue tähetorni ellu. Kôik hakkas muutuma alles siis, kui 1813. aastal sai observaatoriks F.G.W. Struve, kes oli Tartu Ülikoolis aastatel 1808-1811 saanud filoloogi hariduse. Erksat ja teadmishimulist noormeest oli tähele pannud rektor Parrot, kelle toetusel Struve sai eristipendiumi eeskätt astronoomia ôppimiseks.
 |
| Friedrich Georg Wilhelm Struve Mensurae micrometricae esileht. |
Pärast Struve tutvumisreise Saksamaale telliti Reichenbachi ja Erteli meridiaanring ning täpsed kellad. 1814. aastal alustas Struve kaksiktähtede uurimist, mis hiljem jätkus 1824.aastal hangitud 9-tollise Fraunhoferi refraktori toel. See maailma suurim akromaatiline refraktor, mis oli veel uudse, nn ekvatoriaalmonteeringuga, vôimaldas lisaks kaksiktähtede kataloogi koostamisele ette vôtta ka tähe kauguse määramise Maast.
 |
| Tartu Tähetorn. |
Selleks täheks valis Struve pôhjataeva ühe heledama tähe - α Lyrae ehk Vega. 1837. aastal ilmunud teoses “Mensurae micrometricae” avaldatud môôtmistulemus oli 8 parsekit. Praeguste andmete alusel on Vega kauguseks 8.14 parsekit, nii et Struve tulemus oli tema käsutuses olnud vaatlusriistade kohta erakordselt täpne. Ainuüksi selle tulemusega oleks Struve saanud maailmakuulsaks, isegi kui arvestada Besseli ja Hendersoni samasuguste môôtmiste publitseerimist aasta hiljem, sest nüüd oli selge, kui tohutud vahemaad lahutavad meid tähtedest.
Oluline on juba öeldud - professionaalsele astronoomiale Eestis oli pandud tugev alus. Ja veel, kui isegi hoolimata heliotsentrilise maailmasüsteemi vôidukäigust oli inimene hellitanud lootust leida taevaavarustest kinnitust oma erilisusele, siis nüüd, pärast tähtedevaheliste hiigelkauguste hoomamist, pidi ka kôige suurem inimkesksuse kummardaja hakkama hinges kahtlust tundma. See kahtluseseeme oli külvatud Tartus! Ajast ette rutates tuleb öelda, et see Struve tulemus ei jäänud ainsaks pôhjapanevaks kaugusemääranguks Tartu tähetornis.
 |
| Ernst Öpik. |
Kasutades Andromeeda udukogu pöörlemise kohta saadud andmeid, väitis E.J. Öpik 1922. aastal, et see hiiglaslik tähtedekogum ei asu mitte meie Linnutees, nagu kinnitasid paljud kuulsate nimedega astronoomid, vaid on meist 450 kiloparseki kaugusel. Seega on meil tegu hoopistükkis naaberlinnuteega ja kogu meie maailmapilt avardus tundmatuseni. Teisest küljest näitas Öpik 1932. aastal, et maailm pole mitte lôpmata vana, nagu kaldusid arvama tolleaegsed ôpetatud mehed, vaid et maailm ei saa olla oluliselt vanem kui Maa ise. Aeg on näidanud, et Öpikul oli ôigus, sest praegu hinnatakse universumi vanuseks umbes 13.8 miljardit aastat.
 |
| Tartu Tähetorn tänapäeval. |
Seda piiri, kus lôpeb mingi teadushoone vundament ja algab hoone ise, on alati raske tômmata, kuid me ei tee olulist viga, kui ütleme, et eespool kirjeldatu ongi see Eesti astronoomiahoone vundament, sest kôik need, kes töötavad Eestis astronoomidena täna vôi on meie hulgast juba lahkunud, toetuvad ja toetusid sellele, mida tegid need mehed. Ning lôpetuseks, on veel üks pôhjus, miks astronoomia ja ka teised täppisteadused Eestis nii populaarsed on. Asi on selles, et 50 aastat olime me suure naaberriigi ideoloogilise surve all, kus näilisust pakuti reaalsuse pähe. Enamus inimesi ei ole oma loomult mingid vôitlejad, kuid igaühel tuli oma elutee valikul otsustada, kui palju selle survega kaasa minna. Seetôttu jôudsidki paljud otsusele, et sôltumata sellest, mida parasjagu kummardatakse - kommunismiideed, turumajandust vôi mida iganes - on kaks korda kaks alati neli ja tähed jäävad veel kauaks meie kohale särama.