On hästi teada, et 1938.a. asutatud Eesti Teaduste Akadeemia likvideeriti uue valitsuse survel vabariigi presidendi Konstantin Pätsi dekreediga 17. juulist 1940 ning asutati uuesti nüüd juba ENSV Teaduste Akadeemiana 28. juunil 1945. Üksiti otsustati anda varem ülikoolide all olnud teadusasutused värske akadeemia kätte, sest selline oli Nõukogude Liidu haridus- ja teaduspoliitika.
 |
| Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi direktor Arnold Humal. |
Nii juhtus ka Tartu Ülikooli Tähetorniga, mille baasil moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr. 255 5. IV 1946 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut (FMMI).
Instituudi töö alguspäevaks tuleb lugeda 1. jaanuari 1947, kui värske FMMI direktoriks määrati Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) professor, matemaatik Arnold Humal. Direktorile tehti ülesandeks komplekteerida instituut, panna paika põhisuunad ja alustada tööd. Instituudi väljaarendamise baasiks said TRÜ astronoomia ja meteoroloogia observatooriumid. Need lülitati instituudi koosseisu 8. juulist 1948.
 |
| Harald Keres. |
Astronoomia observatoorium tõi kaasa kolm maja Toomel pluss inventari (ka sõjatules räsitud raamatukogu) ja metobs — tööruumid praeguses Rahvusarhiivis Liivi t. 4 Tartus (RA). Ühtlasi nimetati metobs ümber Geofüüsika Observatooriumiks. Uues instituudis alustasid tööd kõigepealt direktor Arnold Humal, edasi teadussekretär Harald Keres, matemaatika ja mehaanika sektori juhataja Gerhard Rägo, observatooriumi juhataja Vladimir Riives, füüsika ja geofüüsika sektori juhataja Anatoli Mitt, vanemteadurid Gleb Bichele ja Helene Liidemaa, nooremteadurid Georgi Zahharov, Voldemar Maasik, Georgi Želnin, Leonid Uibo, Aleksander Ohu ja Grigori Kusmin.
NSVL MN juures asuva koosseisude komisjoni otsusega 19. detsembrist 1946 oli FMMI koosseisuks määratud 29,5 ametikohta palgafondiga 12 355 rubla kuus (ilma administratiivlimiidita).
17. juunil 1947 võeti tööle vanemraamatupidaja Johannes Seppik, kuid juba aasta hiljem, 16. juunil 1948 asus vanemraamatupidaja kohale Emmi Taim, tol ajal küll ametlikult Emmeline Ehrlich. FMMI-s töötas veel laborante, vanemlaborante, kaubatundja, arveametnik-kassiir, käskjalg-koristaja ning observatooriumi aednik.
Instituut kasvas kiiresti, ametikohti saadi juurde kaunis hõlpsasti ning 1953. a. oli instituudis juba 36 töötajat, 1958. a. 61 töötajat ja 1963. a. 189 töötajat. Kuid esialgu olid need arvud veel tulevik.
29. jaanuari 1947 seisuga oli FMMI struktuur järgmine:
| 1. | juhtkond — direktor ja teaduslik sekretär; |
| 2. | matemaatika ja mehaanika sektor, mis jagunes omakorda |
| a. | astronoomiaobservatooriumiks ning |
| b. | matemaatika ja mehaanika laboriks; |
| 3. | füüsika ja geofüüsika sektor, mis jagunes |
| a. | füüsikalaboriks ja |
| b. | geofüüsikaobservatooriumiks; |
| 4. | administratiiv-majanduspersonal. |
Alates 1. veebruarist 1947 juhtis administratiiv-majanduspersonali Viktor Simm. Tema suur teene oli see, et Tartu Publikatsioonid üldse uuesti ilmuma hakkasid.
Instituudile üleantud tähetorni ruumid olid väga kehvas seisus. Ainult Rudolf Pallavi mehisus sõja-aastail oli ära hoidnud tähetorni mahapõlemise. Viktor Simmi väsimatu energia abil saadi ruumid remonditud tegelikult juba siis, kui nad olid veel ülikooli omad. Tähetorn ehitati ümber, läänesaal tehti kahekorruseliseks, misläbi ruume saadi oluliselt juurde.
 |
| Grigori Kusmin |
Algul paiknes instituut kahes linnas ja neljas kohas - Tartu vanas tähetornis, TA Tartu filiaali peahoones (praegu Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste hoone) ning metobsi ruumides (RA) ja lõpuks veel Tallinnas, kus asus direktor, raamatupidamine ning geodeesia töörühm. See asjaolu ei tulnud kasuks instituudi juhtimisele ega lasknud tekkida ühtekuuluvustundel.
Uurimissuunad ja tegevus
Veebruaris 1949 vastati NSVL TA Astronoomianõukogule, et uuritakse planetaarudude pideva spektri tekkimist, tegeldakse komeetide, asteroidide ning muutlike tähtede fotomeetriaga.
Geofüüsikaobservatooriumis tehti meteoroloogilisi ja klimatoloogilisi vaatluseid, mikroklimaatilisi uuringuid, aktinomeetrilisi ja seismomeetrilisi mõõtmisi.
 |
| Taavet Rootsmäe. |
Instituudi nõukogu moodustas 11. septembril 1948 kolleegiumi, kuhu kuulusid ENSV TA asepresident A. Kipper, astronoomiaobservatooriumi juhataja V. Riives, TRÜ astronoomia kateedri juhataja prof. T. Rootsmäe, teaduslik sekretär H. Keres, assistent G. Kusmin ning nooremteadur G. Zahharov. Viimane oli Tartusse tulnud Taškendi observatooriumist ning vaatles muutlikke tähti.
 |
| Vladimir Riives. |
Kolleegiumi ülesandeks sai direktorile ja nõukogule nõu anda, valmistada ette küsimusi, mis puudutavad astronoomilise uurimistöö suunamist, korraldamist ja läbiviimist, töö koordineerimist. Kolleegium pidi soovide ja ettepanekutega esinema FMMI nõukogus.
1949.a. alguses oli Tartu tähetornis kasutusel 1911.a. muretsetud Zeissi refraktor 20-cm objektiiviga, Petzvali kaamera objektiivprismaga (1911), Repsoldi mõõteaparaat (1896) ning Hartmanni mikrofotomeeter (1914).
Töötajateks olid siis V. Riives - observatooriumi juhataja, G. Kusmin - nooremteadur, G. Zahharov - nooremteadur, T. Rootsmäe - TRÜ astronoomia kateedri juhataja.