 |
| Hugo Raudsaar. |
Sageli on juhtunud nii, et lapseeas näntud ere sündmus tähistaevas (komeet, meteoorisadu, jmt) mõjutab hiljem inimest elukutse valikul. Johann Mädleriga juhtus just nii: 1811.a. heleda komeedi nägemine tekitas temas huvi astronoomia vastu. Ka hiljem on Tartu tähetornis töötanud astronoomid vaadelnud Päikesesüsteemi väikekehi ja mitmele nendest on nende uurimine olnud koguni elutöö. Võib koguni vaadelda Päikesesüsteemi väikekehade uurimist kui tähetorni traditsiooni.
Nii on Ernst Öpiku kõige olulisemaks panuseks teadusse ja kõige tuntumad tulemused olnud meteooride uurimine, nii teoorias, vaatlusmeetodites kui ka ise vaadeldes.
Vladimir Riivese elutööks sai komeetide pildistamine ja fotomeetriline uurimine, tõuke selleks andis 1939 a komeet. Hiljem lisandus ka asteroidide uurimine.
Ka Hugo Raudsaare kutseks tähetornis sai komeetide ja asteroidide pildistamine. Kui astronoomide enamik asus 1960-ndate aastate alguses tööle Töraverre, siis Hugo Raudsaar jäi tähetorni ja jätkas sabatähtede ja väikeplaneetide ülesvõtteid kuni 1986 aastani.
Ligi saja aastase pildistamise tulemusena (peamiselt Petzvali astrograafiga) on kogunenud ligi 2500 fotoplaadi kogu, peamiselt komeetidest ja asteroididest. Kogu asub Tõraveres ja on kättesaadav ka digitud kujul.