Vastavalt täpsustatud kavadele ehitati Tõraveres teadushoonetest peahoone, töökoda koos aparaadiehituse ruumidega, kaksiktorn kahe 0.5-m teleskoobi paigutamiseks ja torn 0.7-m reflektori jaoks, lisaks mitmed paviljonid väiksemate teleskoopide jaoks.
 |
| Elumajad Tõraveres. |
Esimesena valmisid ühekorruseline elamu ehitajate jaoks ja segusõlm. Valmisid ka kaks kolmekorruselist elamut, kahjuks Hruštsovi ajastu tüüpiliste väikekorteritega.
Juba enne elamute valmimist moodustati korterikomisjon ning mõlema elamu korterid jagati soovijatele - noortele astronoomidele ja aparaadiehitajatele. Korterid valmisid 1961. aasta kevadeks ning esimesed elanikud kolisid oma uutesse korteritesse 1961. a. maikuul. Enamus peredest olid noored väikeste lastega, seetõttu otsustati esimese elamu teise trepikoja kolm alumist korterit ümber ehitada lasteaiaks. See saigi teoks, lasteaed avati juba 1961. a. lõpul.
 |
| Grigori Kusmin ja Viktor Ambartsumjan puud istutamas. |
Kuna peahoone polnud veel valmis, siis otsustati esimese elamu esimeses trepikojas alumise ja ülemise korruse keskmised suuremad korterid kujundada ajutisteks tööruumideks.
 |
| Peahoone pidulikust avamisest osavõtjad 1964. aastal. |
Esimeseks ürituseks Tõravere ajutistes tööruumides kujunes seminaride seeria astronoomia uuemate saavutuste tutvustamiseks. Need ettekanded olid suunatud, et täpsustada observatooriumi teadusliku arengu kava. Esinejateks olid noored astronoomid, enamasti üliõpilased. Seminari arutluste põhjal koostati observatooriumi teadusliku arengukava uus variant. Arengukava oluliseks osaks oli observatooriumi teise ehitusjärgu koostamine. Selle peamiseks objektiks oli 1,5-meetrilise peegliga teleskoop. Teiseks teise ehitusjärgu suuremaks ehituseks oli hotelli tüüpi elamu koos kaupluse, söökla ja kinosaaliga. Projekteerijaks valiti Leningradi firma GIPRONII, kes oli koostanud ka meie esimese ehitusjärgu plaani. Observatooriumi poolt oli korraldatud projekteerimise järelvalve, mis oli eriti oluline teleskoobi ja selle torni puhul. Tegelikkus näitas, et oli vaja korrigeerida ka mõnede teiste hoonete esialgset kava. Eriti puudutas see hotelli tüüpi elamu arhitektuurilist lahendust. Esialgselt planeeris GIPRONII selle hoone tavalise karpmajana. Meie konsultandi, eesti arhitekti Raine Karbi soovitusel viidi hoonesse kuuluvad lisaruumid majast väljaulatuvasse osasse, mis parandas hoone välisilmet.
 |
| Uued elumajad tiigi taga. |
Ühe teise ehitusjärgu abihoone õnnestus R. Kalbergi abiga saunaks kujundada ehitajate duširuumi varjunime all. Ja see polnud kaugeltki ainus varjunimi – kui Ch. Villmann oli asedirektor, siis osteti peahoone saali pianiino mehaanilise heligeneraatori nime all!
 |
| Tõravere saun tänapäeval. |
Sauna ehitamise võttis observatooriumi kollektiiv enda kanda talgute abil – igaüks pidi vähemalt kolm päeva sauna ehitusel töötama. Saun on nüüdseks juba ligi nelikümmend aastat kasutusel. Ta on olnud erakordselt vajalikuks ruumiks, kus oleme arutanud mitmeid olulisi probleeme. Peagi ehitati eelmistele lisaks veel kolmas Hruštsovi-aegne elamu, seekord keldriga. Viimaseks observatooriumi poolt ehitatud ja valminud hooneks oli tiigi taga eriprojekti järgi 1985. aastal valminud ridamaja. Selle korterid eraldas observatooriumi juhtkond kõigi oluliste töösuundade liidritele. Tiigi taga alustati veel kahe ridaelamu ehitamist, kuid tööd jäid pooleli seoses iseseisvuse tulekuga. Majakarbid siiski valmisid, need erastati esimesel võimalusel ja elanikud ehitasid korterid valmis oma jõududega.
 |
| Aivo Kivila |
Lisaks neile ettevõtmistele muretses observatoorium oma vahenditega U. Veismanni ettevõtmisel mõned kokkupandavad majad, nn metsavalvekordonid, mis kerkisid observatooriumi lähedale Kuldsepa talu juurde. Sissekolinud elanikud maksid need kinni, õnneks tegi selle lihtsaks rubla väärtuse kiire kukkumine.
 |
| Majandusosakond 1960-ndate keskel – esireas vasakult pearaamatupidaja Emmi Taim, raamatupidaja Salme Kool, sekretär Ludmilla Tauts, raamatupidaja Silva Kuus,. Seisavad vasakult – sekretär Liida Meier, komandant Viktor Kants, peainsener Ago Breede ja majandusjuhataja Emil Kask. |
Kuid ega siis observatoorium Tõraveres ainult teadustöötajate toel ei püsinud ega arenenud, vaid selleks andsid oma kaaluka panuse ka paljud teised inimesed, kellest kõigepealt nimetame haldusdirektoreid: A. Breede, F. Tillo, A. Kivila, K. Pindmaa ja E. Ruusalepp, kellest E. Ruusalepp on kõige pikema staažiga ja kes hea peremehena teeb ise ära vajaliku töö.
E. Kask pidas pikka aega korda majandusjuhatajana.
 |
| Helga Klementjeva |
Veidi oli juba juttu pearaamatupidajast E. Taimest, kelle järel selle ameti võttis üle R. Kivikas. Ja edasi nimetame L. Meierit ja K. Kärnerit, kelle kanda jäi raamatupidamine üleminekuajal, kui reeglid muutusid vaata et igal nädalal. 1980.a. oli eriti ähvardav olukord, kus pea kogu raamatupidamise naiskond kippus töölt lahkuma ning just siis astus uksest sisse H. Klementjeva, kes oli Venemaal tohutu suure asutuse raamatupidamises töötanud, ning aitas meid raskest olukorrast välja.
Inseneride ja arhitektidena andsid oma suure panuse R. Laigo ja hiljem R. Kalberg, kelle projekteeritud saun on saanud ja jäänud meie oluliseks kultuurikeskuseks.
 |
| Maire Rahi |
Praeguseks ajaks oma suurest tähtsusest palju kaotanud raamatukogu juhtis kindlal käel I. Kurvits, kelle kõrval kasvas sama tubliks M. Rahi.
 |
| Aleks Pottsepp |
Hoolimata sellest, et inglise keele õppimisel nõukogude ajal mingit erilist perspektiivi polnud, õpiti seda hoolega Tartu ülikoolist usuliste tõekspidamiste pärast vallandatud L. Kivimäe juhatusel, kasutades Inglismaa kommunistliku partei ajalehte „Morning Star“!
Pikka aega tegi hoolsat kantselei ja personalitööd M. Senka.
Tänapäevasele katlamajale pani aluse A. Pottsepp. A. Poolakese juhtis kaua meie „Latvijat“ ja seejärel jätkas A. Pottsepa tööd katlamaja juhatajana.
 |
| Majandusosakond 80-ndatel – istuvad vasakult H.Vaher, T. Vaarmann, K. Kärner, M. Rahi, M. senka, seisavad vasakult R. Kalberg, H. Eller, E. Ruusalepp ja A. Poolakese. |
Ükski pere ei seisa koos ilma hoolitseva perenaiseta ja selles ametis on meil olnud H. Vaher, T. Pehk ja M. Ruusalepp.
Väga sooje sõnu tuleb öelda varustaja Ü. Langi kohta, kelle ettevõtmisel ehitati laohooneid, istutati hekke, päästeti Tõravere tiigid hukkumisest ja toodi neisse hulgaliselt kalu.
Vajaliku puutöö tegi pikkade aastate vältel E. Kivi ja meie lao hoidis eeskujulikus korras Ü. Kolde.
Kõiki tublisid tööinimesi ei jõua me siinkohal nimetada. Olgu nad tänatud!
 |
| Tartu Observatooriumi peahoone enne renoveerimist. |