Tähistaevas on ajast aega inimesi lummanud ja nii oligi Tartus, Toomemäel asuval Tähetornil kaunis komme tutvustada huvilistele tähistaevast ja rääkida astronoomiast kui teadusest.
Kui astronoomid 1963. aastal Tõraverre kolisid ja esimesed teleskoobid tööle hakkasid, siis kandus see avatuse komme ka siia. Observatoorium muutus rahva seas populaarseks – kõigil oli huvitav kuulata ekskursioone juhtivaid teadlasi-giide, uudistada teleskoope ning vahel selgetel õhtutel ka läbi teleskoobi tähti vaadata. Eriti populaarseks muutusid ekskursioonid Tõraverre pärast Põhjamaade suurima, 1,5-m peegli läbimõõduga teleskoobi käikuandmist 1976. aastal. Tundus, et observatooriumi külastamine muutus kevadiste klassiekskursioonide kohustuslikuks osaks juhul, kui marsruut läbis Lõuna - Eestit.
1980-ndate lõpus oli külastajaid vähe, sest bensiin oli kallis, rahva elatustase suhteliselt madal ning kooliõpilase ekskursioonideks bussi tellimine kaunis ja kauge unistus. Aeg aga muutus kiiresti ning juba 1996. aasta kevadel oli heleda Hyakutake komeedi imetlejaid palju. Seda kauget külalist demonstreeriti viiel ööl Tõravere 1,5-m teleskooobiga.
 |
| Stellaariumi esimene väljapanek. |
Komeedi näitamise ajal tuli eriti teravalt ilmsiks juba varem selgeks saanud tõsiasi - Tõraverre on tarvis ruume, kus oleksid eksponeeritud astronoomiat tutvustavad materjalid selleks, et giididel oleks lihtsam ja näitlikum rääkida. Kuna 1,5-m teleskoobi torni II korruse ruumides likvideeriti selleks ajaks mittevajalikuks osutunud arvutuskeskus ja ruumid jäid vabaks, otsustati üks nendest remontida ja sisustada ekskursioonide teenindamiseks. Observatooriumi tähefüüsikute grupi liikmed, kes põhiliselt töötavad ka giididena, võtsidki asja käsile ning koristasid ruumid sinna kogunenud/jäänud mittevajalikust mööblist ja seadmetest ning tänu juhtkonna mõistvale suhtumisele lasti ka korralik remont teha: pandi uued põrandad ja laed, uuendati elektrisüsteem ning valgustid.
Kui 1997 aasta kevadtalvel ilmus taevasse uus ja väga atraktiivne Hale-Boppi nimeline komeet, oli vahepeal “Stellaariumiks” nimetatud ruum valmis.
Alates 2001 aastast on igal aastal trükitud pääse, mille motoks on “Tule Tõraverre ja avarda silmaringi”. Pääsme ühel poolel on mõni huvitav taevafoto koos meie 1,5-m teleskoobi fotoga ning teisel poolel vastava aasta tabelkalender. Igal aastal muudame pilti ning see minikalender on jõudnud ka kalendrite kogujatele kogudesse. Moto valik on osutunud väga õnnestunuks – kõik külastajad on saanud oma silmaringi avardada.
|
|
||||
|
|
Tavaliselt algab ekskursioon observatooriumi peahoones oleva kivimosaiik-kaardi juures, kus tähitaevas on esitatud nii, nagu seda nägid muistsed eestlased. Mosaiigi tegi Tartu kunstnik Lagle Israel aastatel 1962-1964. Eestimaa randadest korjatud kivikestega on edasi antud osa muistsete eestlaste maailmapildist – kõik see, mida nad taevas nägid. Ning näha oli seal palju. Muistsed kreeklased nägid taevas paradiisi, kohta, kus elasid jumalad, kelle elu oli küllaltki sarnane maapealsete inimeste eluga – ka seal olid kaunid naised, igapäevased intriigid, kangelased ja kaotajad, tööriistad ja luksusesemed. Ka muistsed eestlased nägid taevas oma igapäevase elu peegeldust, ainult ühe suure erinevusega lõunamaa rahvastest – tähtkujud on seotud töö või tööriistadega - ei mingit pidu ega pillerkaari. Üldtuntud Cassiopeia tähtkujus on lõunamaalased näinud kaunist kuningannat, eestlastel on seal aga Taeva look – abivahend, ilma milleta ei saa töölooma sõiduki ette rakendada. Kuulsa jahimehe Orion asemel on eestlastel tööriistad Koot, millega reht peksti ja Reha. Põhjataeva kõige heledama tähe Siiriuse nimetasid eestlased Orjatäheks, sest teoorjad võisid koodi ja rehaga rehepeksmise lõpetada ja koju minna siis, kui Sirius taevasse tõusis. Hilissügisesel rehepeksu ajal tõuseb Siirius meie laiuskraadil aga 2-3 tundi pärast südaööd. Ja alles talve poole hakkab ta varem tõusma. Pikad olid need meie esivanemate tööpäevad! Kui teised rahvad nägid enam-vähem ühesuguse heledusega seitsmest tähest koosnevas kaarjas täheketis uhket krooni (Corona Borealis nimeline tähtkuju), siis eestlaste jaoks moodustavad need tähed väga vajaliku asja – kuhjalava, koha, kuhu suvel jõeluhal tehtud heinad panna, et kevadine suurvesi neid minema ei viiks.
1,5-m teleskoobi torni juurde viiva tee äärde istutati 1997 aastal Päikesesüsteemi makett looduses, kus iga planeeti tähistab elupuu ning puude kaugused üksteisest vastavad nende suhtelisele kaugusele reaalses Päiksesüsteemis. Jahmatus on aga suur, kui saadakse teada, et samas mastaabis lähima täheni jõudmiseks tuleb minna Põhja-Rootsi, Kiruna kanti.
Stellaariumi stendidel olevatelt plakatitelt saab infot Päikesesüsteemist, Päikese siseehitusest ja -varjutustest, galaktikate maailma mitmekesisusest, komeetidest ja meteoriitidest ning Maad kosmosest ähvardavatest katastroofidest. Võib uudistada, missugune näeb Euroopa välja öösel - kuidas erinevad alad/riigid on öösel valgustatud, mis kaudselt võimaldab hinnata ka elu kvaliteeti nendes piirkondades. Eksponeeriti ka 270 kg kaaluvat raudmeteoriiti, mis oli toodud Siberist, Sihhote-Alini mägedest, kuhu see rauakamakas 1947. a. veebruaris kukkus.
Ekskursioonide populaarseks osaks on virtuaalplanetaariumi programm Starry Night, millega saab näidata väga palju taevaseid asju – tähtede liikumist taevasfääril sõltuvalt vaatleja geograafilisest asukohast Maal, planeete, nende liikumisi jne. jne.
 |
| Veenust tähistavat puud istutavad Krista Aru ja Ene Ergma. |
Stellaariumi ruume on kasutatud ka muuks otstarbeks: meil on filmitud omal ajal populaarse lastesaate “Buratino tegutseb jälle” astronoomiat puudutavad saatelõigud, saatesari “Puhka Eestis” tegi lõigu meie juurest jne. Firmad on teinud väljasõite, peetakse kursuste kokkutulekuid, isegi Tartu Lapitööde klubi tegi 2002. a. maikuus siin oma lapitööde näituse, kusjuures kõik tööd olid inspireeritud tähistaevast. Kõik on tulnud siia selleks, et “avardada silmaringi”.
Giididena tegutsevad teadlased ning nende koosseis on aastate jooksul muutunud. Algusaastate aktiivne giid Laurits Leedjärv jõudis 12 aastat olla observatooriumi direktor ja ta oli koormatud muude ülesannetega, kunagine direktor Tõnu Viik spetsialiseerus ingliskeelsete gruppide juhendamisele. Püsivalt juhivad giidide edetabelit Kalju Annuk, Alar Puss, Jaan Vennik ja Mare Ruusalepp. Lisandumas on noored doktorandid.
2013. aasta lõpus oli Tõraveret külastanud ~85 500 inimest, mis on ~5.7% Eestimaa elanikest. Registreeritud gruppe oli 3400 ning kui arvestame, et igale grupile kulub ~1.5 tundi, siis kokku oli räägitud astronoomiast ~5100 tundi (~212.5 ööpäeva ilma katkestuseta). Igal aastal on üldsusele on tehtud avalikke vaatlusõhtuid, kus huvilistele on näidatud tähistaevas parasjagu hästi nähtavaid objekte.
Viimastel aastatel on koos teaduskeskusega AHHAA aktiivselt osaletud Teadlaste ÖÖ üritustel. Suure teleskoobiga ja teisaldatava teleskoobiga MEAD on näidatud taevaseid objekte.
 |
| Ain Kallis, Uno Veismann ja Mare Ruusalepp rõõmustavad auhinna saamise üle. |
Stellaariumis on väljas olnud kogu giidide kaader, et huvilistega vestelda. Pakutud on kuuma taimeteed.
 |
| Stellaariumi tegevust on hinnatud haridus- ja teadusministeeriumi ning SA Archimedes poolt välja antava punase märgiga. |
Stellaariumis huviliste vastuvõtmine oli tugevasti häiritud seoses peahoone renoveerimisega aastatel 2011-2012, kui 1,5-m teleskooobi torni ruume kasutati teadlaste tööruumidena, samuti remonditi kuplialust ruumi ja trepikoda. Lisaks toimus veel 2013. a. suvel teleskoobi peapeegli aluminiseerimine – jälle ei saanud huvilisi vastu võtta.
Aga nendele lõputuna näivatele remontidele järgnes ka rõõmus periood – ka Stellaariumi ruumides tehti remont ja saime uuendada ekspositsiooni. Põhimõte jäi aga samaks – meie avardame huviliste silmaringi. Juba trepil tervitab tulijat galaktikaid täis pikitud tähistaeva poolkaar, mis on kavalasti valgustatud. Lisandusid võimalused vaadata väikese seltskonnaga nonstop astronoomiaalaseid videofilme, otsida puutetundlikel ekraanidel infot, lahendada mõistatusi jne. jne. Uus eksponaat on Marsi pinna makett.
Vaadates aga observatooriumi koduleheküljel juba registreeritud ekskursioonide hulka, tundub, et Tõraveret ja astronoome ei ole unustatud, huvi meie vastu püsib.